Esiteks pideva innovatsioonivõimekuse osas: ebapiisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse; ühise tehnoloogiauuringute süsteemi puudumine; tulevikku suunatud ja põhilised ühise tehnoloogiauuringud jäävad tööstuse arengust maha; patentide arv ja kvaliteet erineb oluliselt arenenud riikide omast.
Teiseks kvaliteedi ja eeliste osas: toote töökindluse ja testimismeetodite alusuuringud on muutunud kitsaskohtadeks, mis takistavad toote kvaliteedi parandamist; arenenud riikidega võrreldes on töötajate tööviljakuse ja tööstusliku lisandväärtuse määra vahel suur lõhe; mõjukate rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide puudumine; tooted Homogeniseerimise ja madala hinnakonkurentsi nähtus on tõsine ning ettevõtete müügikasumi määr on madal.
Kolmas on tööstusstruktuur: tootliku teenindussektori toodangu väärtuse osakaal on suhteliselt madal ning ettevõtte seadmete komplektsuse ning ettevõtte ja välisettevõtete peatöövõtuvõime vahel on teatav lõhe; seotud tööstusharude areng energiaseadmete eelnevates ja järgnevates tööstusharudes on ebaühtlane; juhtimismeetodid ja -tasemed ning professionaalsete talentide reservid 2. Põhiosade ja komponentide nõrk kandevõime ning nõrk läbirääkimisjõud põhimaterjalide osas; Nõrk tööstuslik tipptasemel projekteerimisvõimekus ja sektori valdkondlik juhtimine on toonud kaasa tõsise korduva ehituse ja madala tööstuse kontsentratsiooni.
Neljandaks, standardite, sertifikaatide ja vastavushindamissüsteemide osas: ebapiisav toodete testimine ja testimisvõimalused eriliste keskkonnatingimuste jaoks, nagu "kolm kõrget tõusu", niiske kuumus ja maavärinakindlus; toodete töökindluse standardeid ja hindamissüsteeme ei ole veel kehtestatud; olemasolevaid sertifitseerimis- ja testimisasutusi pole rahvusvahelised ametivõimud tunnustanud.





