Gigabitilinna ehitamise põhieesmärk on rajada alus digimajanduse arengule ja edendada sotsiaalmajandust kvaliteetse arengu uude etappi. Sel põhjusel analüüsib autor "gigabitiste linnade" arenguväärtust pakkumise ja nõudluse vaatenurgast.
Pakkumise poolel võivad "gigabitilinnad" maksimeerida digitaalse "uue infrastruktuuri" tõhusust.
Viimase paarikümne aasta jooksul on praktika tõestanud, et suuremahuliste infrastruktuuriinvesteeringute kasutamine sellega seotud majandusharude kasvu stimuleerimiseks ja sotsiaalmajanduse jätkusuutlikule arengule hea aluse loomiseks. Kuna uus energia ning uued info- ja sidetehnoloogiad muutuvad järk-järgult sotsiaalse ja majandusarengu juhtivaks jõuks, on vaja veelgi tugevdada uue infrastruktuuri ehitamist, et saavutada "nihke" areng.
Esiteks on digitaaltehnoloogiatel, nagu Gigabiti võrgud, märkimisväärne finantsvõimenduse tasuvus. Oxford Economicsi analüüsi kohaselt saab iga 1-dollarise digitehnoloogiainvesteeringute suurenemise korral SKT-d suurendada 20 dollari võrra ning digitaaltehnoloogiasse tehtud investeeringute keskmine tasuvus on 6,7 korda suurem kui mitte-digitaaltehnoloogial.
Teiseks toetub gigabitise võrgu ehitamine suuremahulisele tööstussüsteemile ja ühendusefekt on ilmne. Nn gigabit ei tähenda terminaliühenduse poole tippkiiruse ulatumist gigabitini, vaid seda, et see peab tagama gigabitise võrgu stabiilse kasutuskogemuse ning soodustama tööstuse rohelist ja energiasäästlikku arengut. Selle tulemusena on Gigabit võrgud edendanud uute võrguarhitektuuride, näiteks pilvevõrgu integratsiooni, "East Data, West Computing" ja muude mudelite kavandamist ja ehitamist, mis on soodustanud magistraalvõrkude laiendamist ja andmekeskuste ehitamist, andmetöötluse toitekeskused ja äärearvutusrajatised. , Edendada innovatsiooni info- ja sidetööstuse erinevates valdkondades, sealhulgas kiibimoodulid, 5G ja F5G standardid, rohelised energiasäästualgoritmid jne.
Lõpuks on "gigabiti linn" kõige tõhusam viis gigabitise võrgu ehitamise edendamiseks. Üks on see, et linnaelanikkond ja tööstused on tihedad ning sama ressursisisendiga võib see saavutada laiema katvuse ja sügavamad rakendused kui maapiirkondades; teiseks investeerivad telekommunikatsioonioperaatorid aktiivsemalt linna infrastruktuuri, mis võib kiiresti tulu teenida. Kasumikeskusena võtab see edendamiseks kasutusele meetodi "ehitus-tegevus-kasum", samas kui maapiirkondades infrastruktuuri ehitamisel keskendub see rohkem universaalteenuste pakkumisele; kolmandaks, linnad (eriti kesklinnad) on alati olnud uued Piirkondades, kus tehnoloogiaid, uusi tooteid ja uusi rajatisi esmakordselt kasutusele võetakse, mängib "gigabitilinnade" ehitamine näidisrolli ja soodustab gigabitiste võrkude populariseerimist.
Nõudluse poolel võivad "gigabitilinnad" anda volitused digitaalmajanduse võimendatud arengule.
See on juba aksioom, et infrastruktuuri ehitamine võib mängida sotsiaalset ja majanduslikku arengut soodustavat rolli. Mis puudutab küsimust "kõigepealt kana või muna", siis tööstusmajanduse arengule tagasi vaadates on üldiselt tehnoloogia esimene ja siis tekivad piloottooted või -lahendused; infrastruktuuri suuremahuline ehitamine, kogu tööstusharu jaoks piisava hoo loomine innovatsiooni, turunduse ja müügiedenduse, tööstuskoostöö ja muude meetodite kaudu võimaldavad tõhusalt realiseerida infrastruktuuri võimendatud investeeringuväärtust.
Gigabiti võrgu ehitus, mida esindab "gigabit linn", pole erand. Kui poliitika hakkas edendama "kahegigabitise" võrgu ehitamist, olid selleks tehisintellekt, plokiahel, metaversum, ülikõrglahutusega video jne. Tekkivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate täiemahulise tõusu eelõhtu, mida esindab Asjade internet langeb kokku tööstuse laiaulatusliku digitaliseerimise algusega.
Gigabitise võrgu ülesehitamise kaudu ei tee see mitte ainult kvalitatiivset hüpet olemasolevas kasutajakogemuses (nagu videote vaatamine, mängude mängimine jne), vaid ka avab tee uute tööstusharude ja uute rakenduste arenguks. Näiteks otsesaadete tööstus areneb kõigi jaoks mõeldud otseülekande suunas ning kõrglahutusega, madala latentsusajaga ja interaktiivsed võimalused on muutunud reaalsuseks; meditsiinitööstus on mõistnud telemeditsiini igakülgset populariseerimist.
Lisaks aitab Gigabit võrkude arendamine ka energiasäästu ja heitkoguste vähendamist ning aitab "topeltsüsiniku" eesmärgi varakult ellu viia. Ühest küljest on gigabitise võrgu ehitamine infoinfrastruktuuri ajakohastamise protsess, mis tähendab "nihet" madalale energiatarbimisele; teisalt on digitransformatsiooniga paranenud erinevate varade tööefektiivsus. Näiteks hinnangute kohaselt võib see ainult F5G ehituse ja rakendamise osas aidata järgmise 10 aasta jooksul vähendada 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid.
